Kiitsharakad

Seltsi eelkäijaks oli 1985. aastast tegutsev naisrahvatantsurühm ja nimi Kiitsharakad on pärit aastast 1996. Folklooriselts Kiitsharakad MTÜ asutati aastal 2002. Seltsi all tegutseb naisrahvatantsurühm, segarahvatantsurühm ja pärimusmuusika ansambel. Aastal 2020 täitus naisrahvatantsurühmal 35 ja segarahvatantsurühmal 20 tegevusaastat. Seltsi juhendaja, kunstiline juht ja tantsuõpetaja on Krista Tõldmaker. 23. veebruaril 2023 aastal tunnustati teda Märjamaa Valla Maarjaristi II klassi hõberistiga Vigala pärimuskultuuri hoidmise eest ning 17.02.2023 tunnustasid Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp Kristat aastapreemiaga kui MTÜ Folklooriselts Kiitsharakad eestvedajat ja Vigala pärimuskultuuri hoidjat.^[4]

Juhendajad läbi aegade on Merike Hints (1985-1989), Helmi Hiibus (1989-1991), Loide Enni (1991-1994) ja alates aastast 1994 Krista Tõldmaker.^[5]

FS Kiitsharakad on väga uhked oma rahvarõivaste üle, mida pidevalt täiendatakse ja uuendatakse. Meie imeliste riiete eest kannab hoolt Anneli Ülemaante. 17.02.2023 tunnustasid Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp Annelit aastapreemiaga kui rahvatantsuõpetajat ning Vigala rahvariiete uurijat ja tegijat.^[4]

Vigala rahvarõivad kuuluvad Lääne-Eesti rahvarõiva alarühma.^[6] Lääne-Eesti naise riietuse põhiosad on särk, seelik, kabimüts, vöö, kampsun, õlarätt, abielunaistel ka põll. Rühma kasutuses on pikitriibulised, enamasti mustal põhjal punaste triipudega volditud seelikud ja alates aastast 2020 naisrühmal kurrutatud neotud lõngadega seelikud. Vigalas kandsid naised kingi ja punaseid sukki.

Mehe kostüüm koosneb särgist, kaelarätist, vestist, pükstest, kaapkübarast, kingadest, põlvikutest ja säärepaeltest. Lisaks veel vatt, pikk-kuub ja pussak. Igapäevase peakattena oli vanal Läänemaal kaustusel riidekiiludest kokkuõmmeldud murumüts ja jalavarjudeks kingad. Linasesse komplekti kuulub naistel pikk varrukateta kleit, mille peal kanname pikkade varrukatega lühikest kaharat pihakatet – käised. Meestel kurrutamata varrukatega särk, ja lihtsalõikelised püksid paelkinnisega. Jalavarjuks ninapealsete tippudega pastlad.^[5]

Selts osaleb maakondlikel ja vabariiklikel tantsupidudel ning folkloorifestivalidel nii kodu- kui välismaal.

Kiitsharakate esimene välisreis toimus 1998.a Saksamaale Bitburgi folkloorifestivalile. Käidud on ka Soomes (2000), Ungaris (2008), Makedoonias (2015), Tšehhis (2016), Valgevenes (2018), Baškiirias (2021) ja Ameerika Ühendriikides (2022).^[5]

2021 osales FS Kiitsharakad Venemaal Baškiirias Rahvusvahelisel folkloorifestivalil Folkloriada, mis oli oma järjekorralt 6.^[7] Tegemist on ühe olulisema folkloorifestivaliga maailmas. Festivalile sai tehtud ja saadetud ka väike tervitus video. Vana-Vigala Rahvamaja juhataja Astra Põlma koostatud reisikiri on loetav Eesti Folkloorinõukogu kodulehel.^[8] Samuti kajastati toimunut Raplamaa Sõnumites, Stina Andoki artiklis "Kiitsharakas tantsis end Baškiirias Guinnessi rekordite raamatusse."^[9]

2022 aastal osales selts Magic Valley Folk Festivalil Idaho’s ja World Folkfestil Utah’s Ameerika Ühendriikides. Eelnevalt ootasid nad meilt väikest tutvustavat ja ka tervitusvideot ning külakostiks võtsime kaasa oma armsa Kaera-Jaani. Me kohtusime paljude toredate inimestega, meile tutvustati kohalikku kultuuri ja kombeid, osalesime paraadidel, tutvustasime oma kultuuri ja esinesime erivatel kontsertitel. Idahos osalesime raadio hommikuprogrammis ja rühmade intervjuudest avaldas Arianne Brown artikli "Springville World Folkfest is one way to fight against war, dancer says."^[10] Utah’s osalesime lisaks saabumis- ja tervitusvideos. Meie reisist kirjutas Vana-Vigala Rahvamaja juhataja Astra Põlma reisikroonika, mis on loetav Eesti Folkloorinõukogu kodulehel^[11] ja Märjamaa Nädalalehe 2022 aasta numbrites nr 31, nr 32, nr 33, nr 34 ja nr 35.^[12]

FS Kiitsharakad korraldab aastast 2003 Vana-Vigala mõisas, kus tegutseb ka põhikool, laste folkloorilaagreid, kus saab pillimängu õppida, laulda, tantsida, juttu vesta, meisterdada, matkata ja muud põnevat teha. Lõppkontserdil Pärimuse Pärlid esitatakse laagri jooksul õpitut. Aastal 2022 toimus see juba 20. korda, kusjuures mitmed õpetajad olid laagri enda kasvandikud.^[5]

2008 aastal andis selts välja Vigala jutu-, laulu- ja viisipärimust ning vanasõnu sisaldav kogumik Pärimuse pärlid, mille koostajateks olid Kaja Vallimaa ja Krista Tõldmaker.

Hiieorg on olnud Kiitsharakate südameasjaks juba pikemat aega ning 2015. aastal tunnustas Maavalla Koda meid hiiesõbralike ettevõtmiste eest tänukirjaga ja 16.09.19.a volikogu otsustas anda Vigala külas asuv Hiieoru kinnistu kuni 30. septembrini 2029 MTÜ  Folklooriselts Kiitsharakad tasuta kasutusse.^[5] Hiieküün on ehitatud Vana-Vigala mõisa kõrvalhooneks ja selts on alustanud selle paiga koristamise ja müüride konserveerimisega, samuti on paigaldatud infostend. Plaanis on rajada sinna kooskäimise koht – pärimuse pesa, kus saab koos olla, tähistada tähtpäevi ja läbi viia üritusi ning kontserte.^[13]

FS Kiitsharakad on mitmeid kordi osalenud Pärimuspeol Baltica, nii ka sellel 2023. aastal. Seekord me ei korraldanud ise eelpidu vaid käisime külas Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses, kus meil lisaks tantsurühmadele ja pilliansamblile oli kaasas eraldi kavaga jutuvestja Kaja Vallimaa ja pillimees Marten Kaljas. Koos publiku ja teiste osalejatega tantsisime labajala valssi ning mängisime laulumängu.

FS Kitisharakad on rõõmu ja lustiga osalenud mitmetel tantsupidudel. Esimeseks pääsukeseks oli 1994.a peetud XV tantsupidu. Viimaste ettevõtmiste hulka kuuluvad 2022. a toimunud IV meeste tantsupidu "4 venda" ja Raplamaa laulu- ja tantsupidu "Jutud jõe ääres". Meesterühm osales 2015.a ka III meeste tantsupeol "KOLM" ja ka Raplamaa laulu- ja tantsupeol oleme osalenud ennemgi ning kindlasti jätkame seda traditsiooni. Pererühm ja naisrühm osalesid ka 2019.a toimunud XX tantsupeol "Minu arm." Samuti oli meil esmakordselt võimalus 2019.a XXVII laulu- ja XX tantsupeo "Tule tulemine" üritus korraldada ka Vigalas. Nüüdseks on omale pääsme 2023.a suvel toimuvale XII noorte laulu- ja tantsupeole lunastanud FS Kiitsharakate pererühm.^[5]

14. jaanuaril 2023 korraldas FS Kiitsharakad segarühm Rapla maakonna tantsurühmade talispordipäeva Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ruumides. Koolitajateks oli Idla Eesti Seltsi võimlemistreener Lilja Normak ja tuntud tantsuõpetaja Kalev Järvela. Samuti õpetas noor tantsulooja Hedvig Haarde oma tantsu "Padepolka" noore pillimehe Marten Kaljase pilli saatel ning koordinatsiooniharjutusi juhendas Paul Bobkov.^[14] Eelmine seltsi poolt korraldatud talipäev toimus 17. jaanuaril 2015 Vana-Vigalas, mis toona kandis nimetust VIII Rapla maakonna rahvatantsurühmade talipäev. Selle käigus toimusid koolitused Henn Tiiveli ja Sille Kapperi juhendustel.^[15]

FS Kiitsharakad tähistavad rahvusvahelist tantsupäeva nii matkates, tööd tehes kui loomulikult ka tantsides ja seda viimast vastavalt võimalustele – kas igaüks eraldi (kui muudmoodi ei tohi) või kõik koos. 2018 matkasime koos sõpradega Mukri rabas ja tantsisime tantsu Pärliine, 2019 pidasime pidu keset küla ja tantsisime tantsu Terve vald. 2020 oli koroona aasta ja koos tantsida ei lubatud, me aga kohtusime veebis ja tantsisime seekord siis niimoodi koos tantsu Kuo tu tetsu. 2021 tegime hoolega tööd aga ega me ei suutnud vastu panna ja sinna vahele ikka pidime ka Tokitantsu vihtuma ning 2022 kogunesime ümber potikedra tantsu Savikoja venelane tantsima ja edasi tantsiti ka bussi oodates ning oma koduhoovis.

Selleks, et veel paremaks saada, osaleme Eesti Folkloorinõukogu poolt korraldatud koolitusel Pärimusinkubaator, mis toimub ajavahemikul 18. veebruar kuni 11. Juuni 2022. Erinevad eksperdid, nagu Raul Rebane, Ave Matsin, Sille Kapper-Tiisler, Inga Paenurm, Janika Oras ja Lauri Õunapuu, aitavad süveneda oma kultuuri ja paikkonna eripärasse ning koolitavad, kuidas seda tutvustada ja edasi õpetada.^[16]

FS Kiitsharakad juhatusse kuuluvad viis tegusat naist: Margit Liira, Maie Hints, Janika Liländer, Anneli Ülemaante ja Krista Tõldmaker.^[17]

• Koduleht
• FB
• Instagram