Jumalasünnitaja

Jumalasünnitaja (kreeka keeles Θεοτόκος Theotókos, ladina keeles Dei Genitrix) ehk jumalaema (ladina keeles Mater Dei) on Jeesuse Kristuse ema Maarja autiitel, mis sisaldab kristlikku usuveendumust, et Jumala pojana austatav Jeesus Naatsaretist oli ühtaegu tõeline Jumal ja tõeline inimene.

Frankfurdi meister. Madonna lapsega
Jumalasünnitaja Iseri-äärse Moosburgi katedraali St. Kastuluse romaani stiilis lääneportaalil

Pühima neitsi Maarja, jumalaema suurpüha peetakse katoliku kirikus 1. jaanuaril, kuni 1969. aasta kalendrireformini peeti 11. oktoobril õndsaima neitsi Maarja emaduse püha.

Jumalasünnitaja ja jumalaema mõiste

muuda

Nimetust Theotókos kasutati esimest korda Ephesose kirikukogul 431. aastal Nestoriose vastu, kes õpetas, et Maarja sünnitas Kristuse (Nikaia I kirikukogu ja Konstantinoopoli I kirikukogu trinitaristliku õpetuse järgi Jeesuse Kristuse), kes oli ühtaegu tõeline inimene ja tõeline Jumal, mitte ainult Jumala poeg. Dogma sõnastamisel ei olnud esmane mitte väide Maarja kohta, vaid väide Jeesuse Kristuse kohta.

Suhteliselt neutraalse kreeka sõna tõlkimine "jumalaemaks" katoliku kirikus on mõnedele evangeelsetele kristlikele konfessioonidele (kuid mitte luterlikele kirikutele) vastuvõetamatu, sest see sarnastavat Maarjat paganliku jumalannaga, mida väljendiga "jumalasünnitaja" olevat tahetud vältida.

Katoliiklik dogmaatika näeb nimetust "jumalaema" "jumalasünnitaja" lihtsama sünonüümina. Teesi "Maarja sünnitas Jumala, aga ei ole tema ema", mis ülalmainitud hoiakust ilmneb, peab katoliku kirik just selle asja uuemaks sõnastuseks, mida kirikukogu tahtis hukka mõista. Siiski ei ole Dei genetrix ladina tekstides sugugi haruldane, mater Dei aga on kasutusel peamiselt "Ave Marias"; nii et sageli on tegu tõlkeküsimusega. Tiitli piibelliku kinnitusena tuuakse sageli ära Lk 1:43, kus Eliisabet nimetab Maarjat "mu Issanda ema".

Antroposoofia peab Jeesuse ema nimetamist jumalaemaks valeks, sest Rudolf Steineri vaate järgi sai Jeesus Kristuseks alles Jeesuse ristimisel Jordanis (Jh 1:28–34).[1]

Ikonograafia

muuda

Jumalasünnitajat kujutavate idakiriku ikoonide hulgas eristatakse järgmisi varaseid tüüpe:

  • Oranta - alates 4. sajandist. Jumalasünnitaja on kujutatud seisvana täispikkuses, mõlemad käed palveasendis üles tõstetud, Kas Jeesuslapseta või on ta tema rinnal ümmarguses medaljonis.
  • Panhagia Platytera / Ennusmärgi Jumalaema - Jumalasünnitaja on kujutatud mõlema käega palveasendis, Jeesuslaps on tema rinnal ümmarguses medaljonis. Enamasti mitte täispikkuses
  • Panachranta / Nikopoia - alates 6. sajandist. Jumalasünnitaja istub troonil Jeesuslast enda ees keskel põlvedel hoides.
  • Hodegetria / Teenäitaja - alates 5. sajandist. Jumalasünnitaja hoiab last vasakul käsivarrel ja osutab talle parema käega.
  • Dexiokratousa - sama mis hodegetria, kuid hoides last paremal käsivarrel ja osutades vasakuga.
  • Eleousa / Glykophilousa / Heldimus - alates 9. sajandist. Jumalasünnitaja hoiab käel Jeesuslast, kes hoiab kinni tema kaelast ja on asetanud oma põse tema põse vastu.
  • Galaktotrophousa - alates 7. sajandist. Jumalasünnitaja toitmas Jeesuslast rinnaga.
  • Hagiosoritissa - alates 6.-7. sajandist. Jumalasünnitaja on kujutatud poolprofiilis ilma Jeesuslapseta, käed palveks tõstetud.

Viited

muuda
  1. Hans-Werner Schroeder. Der kosmische Christus, Urachhaus Vlg., Stuttgart 1995, lk 142.