Jõhvi kihelkond

Jõhvi kirikukihelkonna (Gewi, hiljem Jewe) ala 13. sajandil oli enam-vähem endise Iisaku, Jõhvi ja Mäetaguse valla ala. Osaliselt kuulusid Jõhvi kihelkonda Alajõe, Illuka, Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Toila valla ala. Osa Alajõe, Illuka ja Toila valla alast kuulus Vaivara kihelkonnale (sellel ajal Narva kihelkond), osa Kohtla-Nõmme ja Kohtla valla ala Lüganuse kihelkonnale.

1491. aastal on kirjalikus allikas esmamainitud Jõhvi mõisa, mille omanik oli Narva ordufoogt.

Jõhvi kihelkonna ala oli läänistamata. Kirikukihelkonna tähtsamad asulad olid Jõhvi ja Kurtna ordumõis. Tallinna–Narva sõjatee äärde rajati Edise ja Järve vasallilinnus. Enamik Jõhvi kihelkonna mõisu rajati enne 1558. aastat alanud Liivi sõda.

Liivi sõja ajal peeti kihelkonna maa-alal ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati 1558. aastal alles pärast teist rünnakut. Kihelkond laastati.

1581 vallutasid rootslased Alutaguse kihelkonna. Muutes haldussüsteemi Rootsi omale vastavaks, moodustati Jõhvi ordumõisa baasil Jõhvi lään. 1654 eraldati Jõhvi kihelkonnast selle lõunaosa ja koos Vasknarva foogtkonna maadega moodustati Iisaku kihelkond. 1774. aastal jaotati Iisaku kihelkond uuesti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonna vahel.

Põhjasõja ajal (1700–1721) toimusid uuesti ägedad lahingud, põletamised ja laastamised.

Venemaa keisririigi koosseisu kuulus piirkond Eestimaa kubermangu Viru kreisi koosseisu.

1782 asutati Jõhvi postijaam, tänu millele hakkas Jõhvi arenema. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed. 1852 avas pastor Friedrich Ferdinand Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, tegutsedes sellisena 1883. aastani. 1865 korraldati Jõhvi kihelkonna laulupidu.

1866 moodustati Jõhvi kihelkonna alale 27 valda. 1894. aastaks oli pärast valdade liitmist järel 6 suurt valda, mis püsisid kuni 1937.–1938. aasta reformideni.

1867 eraldati uuesti Jõhvi kihelkonna lõunaosa ning moodustati uuesti Iisaku kihelkond, kuhu läksid Alajõe^{[küsitav][viide?]}, Iisaku ja Illuka valla ala.

Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad muudeti haldusterritooriumiga mitte seotuks.

12. aprillil 1917 viidi mõisamaad valdade haldusalasse.

Jõhvi kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad

• Edise mõisavald (Gemeinde Schloß Etz) – vallas sai 63 peret perenime
• Ereda mõisavald (Gemeinde Errides) – vallas sai 53 peret perenime
• Illuka mõisavald (Gemeinde Illuck) – vallas sai 56 peret perenime
• Jõhvi mõisavald (Gemeinde Jewe) – vallas sai 120 peret perenime
• Jõhvi kirikuvald – vallas sai 8 peret perenime
• Järve mõisavald (Gemeinde Türpsal) – vallas sai 29 peret perenime
• Kalina mõisavald (Gemeinde Kallina) – vallas sai 22 peret perenime
• Kiikla mõisavald (Gemeinde Kiekel) – vallas sai 69 peret perenime
• Kohtla mõisavald (Gemeinde Kochtel) – vallas sai 75 peret perenime
• Konju mõisavald (Gemeinde Raustfer) – vallas sai 31 peret perenime
• Kukruse mõisavald (Gemeinde Kuckers) – vallas sai 40 peret perenime
• Kurtna mõisavald (Gemeinde Kurtna) – vallas sai 73 peret perenime
• Mäetaguse mõisavald (Gemeinde Mehntack) – vallas sai 99 peret perenime
• Ohakvere mõisavald (Gemeinde Ahagfer) – vallas sai 43 peret perenime
• Ontika mõisavald (Gemeinde Ontika) – vallas sai 34 peret perenime
• Pagari mõisavald (Gemeinde Paggar) – vallas sai 165 peret perenime
• Peeri mõisavald (Gemeinde Perifer) – vallas sai 30 peret perenime
• Päite mõisavald (Gemeinde Peuthof) – vallas sai 39 peret perenime
• Pühajõe mõisavald (Gemeinde Pühhajöggi) – vallas sai 36 peret perenime
• Sompa mõisavald (Gemeinde Sompäh) – vallas sai 63 peret perenime
• Tammiku mõisavald (Gemeinde Eichenhain) – vallas sai 30 peret perenime
• Toila mõisavald (Gemeinde Toila) – vallas perenimesid ei pandud
• Vaivina mõisavald (Gemeinde Sophienhof) – vallas sai 20 peret perenime
• Voka mõisavald (Gemeinde Chudleigh) – vallas sai 70 peret perenime
• Võhma mõisavald (Gemeinde Wõhma) –

Hilisema Iisaku kihelkonna 19. sajandi algul Jõhvi kihelkonnas moodustatud mõisavallad

• Iisaku mõisavald – vallas sai 37 peret perenime
• Kauksi mõisavald – vallas sai 56 peret perenime
• Pootsiku mõisavald – vallas perenimesid ei pandud
• Tärevere mõisavald – vallas sai 85 peret perenime
• Tudulinna mõisavald – vallas sai 60 peret perenime

• Illuka vald (Illuck)
• Jõhvi vald (Gewi, hiljem Jewe)
• Järve vald (Türpsal)
• Kohtla vald (Kochtel)
• Voka vald (Choudleigh)
• Iisaku-Kauksi-Potsiku vald (Isaak-Kauks-Potzik) – 1870 nimetati ümber Iisaku vallaks
• Kukruse-Peeri vald (Kuckers-Perifer) – 1883 muutusid iseseisvateks valdadeks – 1892 liideti Kukruse Järve vallaga ja Peeri Jõhvi vallaga
• Ereda vald (Errides) – liideti 1892 Mäetaguse vallaga
• Kiikla vald (Kiekel või Kieckel) – liideti 1892 Mäetaguse vallaga
• Kurtna vald (Kurtna) – liideti 1892 Illuka vallaga
• Ohakvere vald (Ahagfer) – liideti 1892 Illuka vallaga
• Ontika vald (Ontika) – liideti 1892 Järve vallaga
• Pagari vald (Paggar) – jagati 1892 aastal Iisaku, Illuka ja Verhneselo valla vahel
• Tärivere vald (Terrerfer) – liideti 1892 Iisaku vallaga
• Edise vald (Etz) – liideti 1892 Jõhvi vallaga
• Jaama vald, ka Vihtse vald (Wjchtisby) – liideti 1892 Vasknarva vallaga
• Jõhvi kirikuvald (Pastorat Jewe) – liideti oletatavasti 1892 Jõhvi vallaga
• Sompa vald (Sompäh) – liideti 1892 Jõhvi vallaga
• Tammiku vald (Eichenhain) – liideti 1892 Jõhvi vallaga
• Türsamäe vald (Türsel) – liideti 1892 Vaivara vallaga ja läks Vaivara kihelkonna koosseisu
• Mäetaguse vald (Mehntack) – 1894 eraldati endised Ereda ja Kiikla vallad, mis liideti Kohtla vallaga, ning Mäetaguse valla ülejäänud külad jaotati naabervaldade vahel. Mäetaguse vald likvideeriti, kuid loodi sama aasta lõpul uuesti väiksema vallana.

1867 moodustati

• Konju vald (Raustfer) – liideti 1892 Voka vallaga
• Pühajõe vald (Pühhajöggi) – liideti 1892 Voka vallaga

1883 moodustati

• Kukruse vald (Kuckers) – liideti 1892 Järve vallaga
• Peeri vald (Perifer) – liideti 1892 Järve vallaga

1891 moodustati

• Verhneselo vald (Permesküll) – moodustati endiste Pagari, Ohakvere, Tärivere ja Vaivara kihelkonna Väike-Soldina valdade küladest

1894 moodustati

• Mäetaguse vald (Mehntack) – 1913. aastal liideti sellega Väike-Pungerja küla, vald püsis sellisena kuni 1937.–1938. aasta reformideni.

• Jõhvi kihelkonnakool

• Edise mõisa kalmistu
• Jõhvi luteri kalmistu
• Jõhvi õigeusu kalmistu
• Kukruse mõisa kalmistu
• Mäetaguse kalmistu
• Mäetaguse mõisa kalmistu
• Pühajõe kalmistu
• Pühajõe kirikuaed
• Raudi kalmistu
• Tammiku mõisa kalmistu
• Sompa mõisa kalmistu
• Toila kalmistu
• Uhe kalmistu
• Voka mõisa kalmistu

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 461–468.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 72–74.
• E. Tensmann. Ajalooline rahvatraditsioon Jõhvi kihelkonnas 1931. a. suvel Eesti Kirjandusmuuseum. 2005.

• Eesti kihelkonnad
• Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
• Maakond: Viru, Kihelkond: Jõhvi, Eesti ala mõisate register