Heinrich Aasamaa
Heinrich Aasamaa (kuni 1935 Hendrikson; 27. jaanuar 1909 Lipstu, Rapla vald, Harjumaa – 9. august 2008) oli eesti botaanik ja harrastuskunstnik.
Ta lõpetas 1930. aastal Tallinna Õpetajate Seminari viimase lennu. Temalt ja tema organiseerimisel on Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi antud mahukas mitmetahuline mälestustekogu, mis puudutab õpinguid Tallinna Õpetajate Seminaris ning seal õppinuid ja nende hilisemat käekäiku.[1]
1933. aastal astus ta Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1940. aastal botaanikuna.
Samast aastast töötas Botaanika Instituudi assistendina, seejärel botaanikaõppejõuna Tartu Riiklikus Ülikoolis 1956. aastani ning hiljem teadurina Eesti Maaviljeluse Instituudis.[2] Töötas ka kaunite kunstide ja kehakultuuri õpetajana koolides.
Tegeles kogu elu kahe suure harrastusega: maalimise ja taimede kogumisega.
Tema maale on näitustel eksponeeritud alates 1920. aastatest. Tema isikupärases maalimisstiilis võib märgata 20. sajandi alguskümnendi Euroopa moodsate kunstivoolude ja Pallase koolkonna mõjusid.
Aasamaa algatas Lipstu nõmme looduskaitse alla võtmise (kaitseala kinnitati 1937) ning temalt pärineb tänapäeva suurim üksikisiku herbaarlehtede kogu. Kogu asub Eesti Loodusmuuseumis. Aasamaa oli Eestimaa taimkatte kaardistajaid. Ta oli ka Jalase küla teadusnõukogu liige. Temalt on ilmunud "Väike luuleraamat".[2]
Viited
muuda- ↑ Tiit Petersoo (24. jaanuar 2009). "Esimese Tallinna Õpetajate Seminari viimane lend Heinrich Aasamaa 100 . sünniaastapäeva taustal". Nädaline, nr. 9. Vaadatud 12.01.2017.
- ↑ 2,0 2,1 "Ülo Habicht". Nädaline, nr. 94,. 14. august 2008. Vaadatud 12.01.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)