Tervisekassa

Tervisekassa ülesanne on korraldada ravikindlustust nii, et tagatud oleks kindlustatute võrdne kohtlemine ja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ning rahaliste hüvitiste, mis oleksid kõik vajadusele vastavad, kvaliteetsed ja kulutõhusad, õigeaegne kättesaadavus. Kuna Tervisekassa üks ülesanne on tasuda ka haiguste ravi kulud, siis katab need nii raviteenuste, ravimite kui ka meditsiiniliste abivahendite eest Tervisekassa kindlustus. Peale selle maksab Tervisekassa ravikindlustatud inimestele rahalisi hüvitisi: haigus- ja hooldushüvitist, lapsendamis- ja sünnitushüvitist, kunstliku viljastamise hüvitist, täiendavat ravimihüvitist ning hambaravi- ja proteesihüvitist.^[2]

Muud Tervisekassa ülesanded peale ravikindlustussüsteemi haldamise:

• haiguste ennetamisega tegelemine;
• ravikindlustusega seotud küsimustes nõu andmine;
• inimesi nende ravikindlustusalastest õigustest ja kohustustest teavitamine;
• ravistandardite ja ravijuhendite koostamine;
• tervishoiuasutusi töö kvaliteeti parandama motiveerimine;
• tervisekindlustuspõhiste välislepingute täitmise korraldamine;
• tervishoiu riiklikul planeerimisel osalemine;
• oma tegevusvaldkonna õigusaktide ja välislepingute kooskõlastamine;
• inimestele võimalike terviseprobleemide tekkimise ja lahendamise korral turvatunde pakkumine.

Tervisekassa toimib solidaarsuse põhimõttel. Vajaliku ravi saavad kõik kindlustatud isikud, sõltumata nende rahalisest panusest maksudena.

Eesti ravikindlustussüsteem järgib rahvusvaheliselt heaks kiidetud põhimõtteid. Ravikindlustus peab

• katma võimalikult suure osa rahvastikust;
• olema võimalikult suur, st solidaarne ravikindlustus pakub võimalikult ulatuslikku, terviklikku ja tänapäevast tervishoiuteenuste paketti;
• olema võimalikult laialdane, st inimese omaosalus kogu ravikulust peab olema optimaalne ega tohi viia vaesusriskini.

Tervisekassa tööd reguleerib mitu õigusakti – organisatsiooni alus on Tervisekassa seadus. Ravikindlustuse saamist ja selle sisu reguleerib ravikindlustuse seadus ning mitu Vabariigi Valitsuse ja terviseministri määrust.

Tervisekassa eesmärke, ülesandeid, pädevuse ja tegevuse aluseid ning organeid määravad kindlaks Tervisekassa seadus ja Tervisekassa põhikiri.

Tervisekassa eelarve peamine tulu on sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Selle allika pikaajaline jätkusuutlikkus on seatud kahtluse alla (2010. aasta jätkusuutlikkuse aruanne^[viide?]). Tervisekassa kõige suuremad kulud puudutavad eriarstiabi ja üldarstiabi, sellele järgnevad töövõimetushüvitiste väljamaksed ning ravimite kompensatsioonid. Täpse ülevaate kuludest annab iga-aastane majandusaasta aruanne.^[3]

Tervisekassas on 21 osakonda, mille tööga saab lähemalt tutvuda Tervisekassa kodulehel. Tervisekassa osakonnad paiknevad Tallinnas (Lastekodu 48), Tartus (Riia 142), Pärnus (Suur-Jõe 63) ja Jõhvis (Nooruse 5).

Tervisekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille kõrgeim organ on nõukogu. Sinna kuuluvad liikmed esindavad tööandjate, kindlustatute ja riigi huve.

Iga päev juhib Tervisekassa tööd neljaliikmeline juhatus. Praegune juhatuse esimees on Rain Laane, juhatuse liikmed on Karl-Henrik Peterson, Maivi Parv ja Pille Banhard.

Juhatuse esimehed

• 2001–2002 Maris Jesse
• 2002–2012 Hannes Danilov
• 2012–2017 Tanel Ross
• alates 2017 Rain Laane

Juhatuse liikmed on olnud Toomas Palu, Andres Rannamäe, Rein Parelo, Arvi Vask, Maigi Pärnik-Pernik, Eliko Pedastsaar ja Kersti Reinsalu.

Esimeseks haigekassaks Eestis peetakse 23. juunil 1913 Sindi kalevivabriku (endise nimega Wermann ja Poeg) juurde asutatud haigekassat. Järgnesid Balti Puuvilla Manufaktuuri, Volta, Wiegandi ja Lutheri tööstuse ja Tallinna Linna Haigekassa. 1915. aastaks oli haigekassasid juba 33 ning 1923. aastal loodi Eesti Haigekassade Liit.

Enne Nõukogude okupatsiooni 1940. aastal oli tervishoiusüsteem Eestis võrreldav muude Lääne-Euroopa riikide tervishoiukorraldusega. Peale okupeerimist võeti kasutusele nõukogulik Semaško süsteem, mille järgi rahastati tervishoidu riigieelarvest ja seda juhtis valitsus tsentraliseeritult; erasektor puudus. Kõigil kodanikel oli vaba juurdepääs tervishoiuteenustele, mida osutasid palgalised riigitöötajad. Meditsiinitöötajate tehniline ettevalmistus ja tervishoiuteenuste kvaliteet ning kättesaadavus olid tollaste olude järgi rahuldavaks hinnatud.

1990. aastal tegi Eesti Vabariigi valitsus otsuse kindlustusmeditsiini rakendamiseks ning 1991 võeti vastu ravikindlustuse seadus. Reformide eesmärk oli sisse seada rahastamine solidaarse tervisekindlustuse kaudu ning soodustada detsentraliseerimist.

1992. aastal võttis valitsus vastu otsuse Eesti Ravikindlustuse Assotsiatsiooni moodustamise kohta. Selle liikmed olid kõik haigekassad, kes olid kohustatud nimetatud assotsiatsiooniga edasikindlustuslepingud sõlmima. Esialgu oli haigekassasid 22, kuid nende arv vähenes aja jooksul.

1994. aastal loodi keskhaigekassa, mis juhtis piirkondlike haigekassade tööd.

1999. aastal algas Eesti Haigekassa, tervishoiuteenuste korraldamise ja uue ravikindlustusseaduse ettevalmistamine.

2001. aastal sai Eesti Haigekassa tänapäevase struktuuri: üks avalik-õiguslik organisatsioon viie osakonnaga (keskosakond Tallinnas ja neli piirkondlikku osakonda).

2017. aastal sai Haigekassa juhtimisstandardi ISO 9001:2015 sertifikaadi, mille järgi on organisatsioon võtnud endale eesmärgiks suurepärase riski- ja protsessijuhtimise kliendi rahulolu saavutamise kaudu.

2012. aastal sai Haigekassa juhtimisstandardi ISO 9001:2008 sertifikaadi ehk tunnustuse selle kohta, et tegemist on suurepäraselt juhitud organisatsiooniga.

2023. aasta aprillist on Eesti Haigekassa nimi Tervisekassa.

Tervisekassa on oma arengukavas kinnitanud järgmised strateegilised eesmärgid 2022. aastani:^[4]

• inimesed oskavad oma tervist paremini hoida;
• ravikindlustushüvitised on kättesaadavad ja nende valik laieneb otstarbekalt;
• kvaliteetsed tervishoiuteenused tagavad tervikliku patsiendikäsitluse;
• haigekassa on kindlustatute ja partnerite hinnatud ravikindlustusorganisatsioon.

Tervisekassal on ligikaudu 3000 koostööpartnerit. Need on

• tervishoiuteenuste osutajad, kellelt haigekassa ostab raviteenust kindlustatu jaoks (sh haiglad, eriarstid, õed, perearstid, hambaarstid);
• apteegid ja meditsiiniseadmete müüjad, kellega haigekassa teeb koostööd ravimite ja meditsiiniseadmete kompenseerimisel kindlustatu jaoks;
• erialaseltsid ja tervishoiuteenuse osutajate ühendused;
• terviseedendajad;
• sotsiaalministeerium ja teised riigiasutused, näiteks Terviseamet, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut.

Paljude partneritega, nagu tervishoiuasutused, on Tervisekassa ka lepingulistes suhetes. Lepingud sõlmitakse kord kvartalis ning nende rahaline maht varieerub. Lepingupartnerite nimekiri ja info lepingute mahu kohta on avalikustatud Tervisekassa kodulehel.

Tervisekassa sümbol on kilpkonn, mis esindab pikaealisust ja püsivust eesmärkide poole püüdlemisel.

2011. aastal pälvis haigekassa juhtimisauhinna „Arenev riigiasutus 2011“. Auhind anti hästi juhitud ning toimiva organisatsiooni eest rahandusministeeriumi korraldatud avaliku sektori kvaliteediauhinna konkursil.

2010. aastal kasutusele võetud digiretseptisüsteemi arendamise eest sai Haigekassa kaks auhinda, mis anti üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatud konkursil. Konkurss puudutas e-tervise ja keskkonna valdkondi, auhinnad kuulusid parima e-teenuse ja rahvusvahelise kvaliteediinnovatsiooni („Quality Innovation of the Year 2011“) kategooriasse.

• Eesti Haigekassade Liit
• Sotsiaalministeerium
• Ravimiamet
• Sotsiaalkindlustusamet
• Tervise Arengu Instituut
• Terviseamet

• Eesti Haigekassa koduleht