Gregoriuse koraal
See artikkel vajab toimetamist. |
Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab erinevaid muusikastiile, muusikažanre ja muusikavorme.
Gregoriuse koraal arenes välja juudi meloodiatest, mis olid kristlaste seas levinud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud idamaise värvingu ning lihtsustusid.
Gregorius Suure kirikureformi raames võeti kasutusele uus liturgia. Reformi käigus ühtlustati ka liturgilised tekstid. 604. aastal valmis koraaliviiside valikkogumik ehk Gregoriuse antifonaarium. Sellest alates hakati kristlikel jumalateenistustel kasutama üksnes seal avaldatud viise.
Gregoriuse koraali lauldi a cappella, sest tolleaegses kirikus oli muusikainstrumentide kasutamine keelatud. Olenevalt liturgiast võis gregoriuse koraali esitajaks olla kas solist või lauljate rühm.
Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles, tekstid olid kanoniseeritud palved või ülistus Jumalale, Jeesusele, neitsi Maarjale või pühakutele.
Gregoriuse koraali meloodia ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi noodikirja märke, neumasid.
Mitmehäälsuse puhul oli gregoriuse koraal tihti cantus firmuse aluseks.
Gregoriuse koraali muusikastiilid
muudaOrnithoparchus teeb oma tekstis "Micrologus" (1517) vahet gregoriuse laulu kahel stiilil: concentus'el, mille all ta peab silmas tavapärast gregoriuse laulu meloodiat, ning accentus'el, millega ta tähistab liturgilist retsiteerimist.
Concentus-stiili iseloomustab vaba, paljudest erinevatest helidest koosnev meloodia. Concentus-stiili allstiilid on
- süllaabiline stiil, mille puhul silbile vastab üks heli. See stiil on tavaline retsiteerimisel, hümnides ning lihtsamates antifoonides;
- neumaline stiil, mille puhul silbile vastab tavaliselt 1-4 heli. Neumanotatsioonis vastab igale helide rühmale üks neuma;
- melismaatiline stiil, mille puhul silbile vastab paljudest helidest koosnev kaunistus ehk melism.
Accentus-stiili iseloomustab teksti retsiteerimine ühel helil. Retsiteerimist liigendavad mõnehelilised, sekundi kuni seksti ulatusega meloodiavormelid, mida nimetatakse aktsentideks. Aktsentide esinemine langeb kokku tekstis olevate interpunktsioonimärkidega (koma, koolon, punkt). Aktsendid on tavaliselt süllaabilised, st ühele silbile vastab üks noot.
Vaata ka
muudaKirjandus
muuda- Dom Jacques Hourlier. Vestlused gregooriuse laulu vaimsusest. [Tõlkinud Meelis Tõns]. [Tartu]: P. Korol, 1996. ISBN 9985867009
- David Hiley. Gregorian chant. Cambridge (UK), New York: Cambridge University Press, 2009. ISBN 9780521870207 (kõvak.), ISBN 0521870208 (kõvak.), ISBN 9780521690355 (pehmek.), ISBN 0521690358 (pehmek.)
- Toomas Siitan, Anu Sepp. Muusika��pik gümnaasiumile. [Toimetanud Malle Värk; noodigraafika: Ene-Reet Ehala, Toomas Siitan (noodinäited), Eerik Jõks (gregooriuse laulude tänapäevane üleskirjutus); kujundanud Terje Hütt]. [Tallinn]: Avita, 2008. ISBN 9789985213797
Välislingid
muudaÕppevahendid
muuda- Canticum Novum Gregoriuse laulu teooria ja tehnika (inglise keeles)
- Noodid, lauluraamatud ja laulud allalaadimiseks.
- "Liber Usualis", 1961. aasta väljaanne Sissejuhatus sisaldab kõik vajaliku kvadraatkirja lugemaõppimiseks (inglise keeles)
- Singing Gregorian Chant Gregoriuse laulu algõpetus (inglise keeles)