Franklin Pierce

Pierce sündis New Hampshire osariigis. Tema isa, Benjamin Pierce, oli osariigi kuberner.

Ta õppis 1820–1824 Bowdoini Kolledžis ning hiljem semestri ka Northampton Law Schoolis. Pärast seda töötas ta advokaadina.

1833–1837 kuulus ta Esindajatekotta ja 1837–1842 Ameerika Ühendriikide Senatisse.

Osales brigaadikindralina Ameerika-Mehhiko sõjas.

Demokraadid valisid ta kompromissikandidaadina partei esindajaks 1852. aasta presidendivalimistel, kus Pierce võitis kindlalt Viigide Partei kandidaati Winfield Scotti.

Ta uskus, et abolitsionism on oht Ameerika Ühendriikidele. Samas kinnitas ta presidendina 1854. aastal Kansase-Nebraska akti, millega loodi orjapidamist mittetoetavad Kansase ja Nebraska territooriumid ning mis läks vastuollu Missouri kompromissiga. Orjapidamise lubamise või keelamise pärast puhkenud tüli püüdis seadus lahendada vaidlusaluse territooriumi kaheks jagamise teel ning lubades mõlemal piirkonnal ise otsustada orjandust puudutavaid küsimusi, aga see kutsus esile vägivallalaine, mis on tuntud kui Veritsev Kansas. Need arengud ärritasid põhjaosariike ja viisid Viigide Partei lagunemiseni ning Vabariikliku Partei moodustumiseni.

Ta toetas ka tagaotsitavate orjade akti jõustamist, mis oli sõlmitud 1850. aastal ning mille kohaselt tuli pagenenud orjad tabamisel tagastada orjapidajatele. See seadus aitas kaasa lõhede süvanemisele põhja- ja lõunaosariikide vahel.

Tema administratsioon viis lõpule Gadsdeni ostu, millega soetati 1854. aastal Mehhikolt maad Arizona ja New Mexico lõunaosas.

Pierce püüdis taas saada Demokraatliku parte kandidaadiks 1856. aastal, kuid tema asemel valiti James Buchanan, kes võitis 1856. aasta presidendivalimised. Ka Buchanani ametiaega presidendina hindavad ajaloolased väga nõrgaks.

Talle pakuti kandideerimist ka 1860. aasta Demokraatliku partei kompromissikandidaadina, kuid Pierce keeldus. Lõhenenud partei sai 1860. aasta USA presidendivalimistel lüüa, kui võitis Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln. Selle järel otsustasid mitmed lõunaosariigid Unioonist lahku lüüa. Ameerika Ühendriikide kodusõda algas 1861. aastal.

Franklin Pierce suri 1869. aastal 64-aastaselt.

1834. aastal abiellus ta Jane Means Appletoniga (1806–1863), kellega tal oli kolm poega. Kõik lapsed surid noorelt. Jane keeldus Washingtoni kolimast ning talle oli poliitika vastumeelne.

Ta tarbis palju alkoholi ja suri maksatsirroosi.