Eesti 2021. aasta rahvaloendus

Eelmine rahva- ja eluruumide loendus korraldati 2011. aastal.

Vabariigi valitsus moodustas vastavalt riikliku statistika seadusele 7. augustil 2014 Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni, mis teeb valitsusele ja valitsusasutustele ettepanekuid loenduse tegemisega seonduvate õigusaktide ettevalmistamiseks, annab arvamusi vastavate õigusaktide eelnõude kohta; koordineerib loenduse korraldamist riigivalitsemisorganite tasemel, suunab riigi- ja omavalitsusasutuste koostööd loenduse korraldamisel; kooskõlastab loenduse tegemise ajakava ja jälgib selle täitmist; analüüsib loenduse korraldamisega seotud kulude vajadusi ja täidab muid valitsuse sätestatud loendusega seotud ülesandeid. Komisjoni esimees on rahandusminister.

Rahvaloendus oli algselt plaanitud läbi viia 31. detsembril 2020 ja selle ametlik lühend oli REGREL. ^[3]

Rahvaloenduse andmete kogumiseks kasutati 29 registrit:^[4]

1. Eesti hariduse infosüsteem EHIS
2. Elamis- ja töölubade register ETR
3. Eleringi andmeladu.
4. e-toimik
5. Isikut tõendatavate dokumentide andmekogu KMAIS
6. Kaitseväekohustuslaste register KVKR
7. Kinnistusraamat KR
8. Kohustusliku kogumispensioni register KPR (KOPIS)
9. Liiklusregister
10. Maa-ameti aadressiandmete süsteem ADS
11. Maksukohustuslaste register MKR
12. Meditsiiniline sünniregister EMSR
13. Rahvastikuregister RR
14. Ravikindlustuse andmekogu KIRST
15. Retseptikeskus RETS
16. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register RKOARR
17. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu SAP
18. Riiklik ehitisregister EHR
19. Riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register VANGIS
20. Riiklik pensionikindlustuse register PKR
21. Riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register RAKS
22. Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS
23. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR
24. Surmapõhjuste register SPR
25. Töötamise register TÖR
26. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register EMPIS
27. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu TETRIS
28. Vangide ja kriminaalhooldusaluste register KIR
29. Äriregister ARIREG

• Euroopa Liidu kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused (alaline elukoht, sugu, vanus, kodakondsus, haridustase)
• Eesti tarbijate ja teadlaste vajadusest lähtuvad tunnused (rahvus, emakeel, usuline kuuluvus, samal aadressil elavate inimeste arv, teised elatusallikad, keeleoskus, tagasiränne, pikaajaline haigus)

Rahvaloenduse eel toimus kaks prooviloendust: loendusmomendiga 31. detsembril 2015 ^[5] ja 31. detsembril 2018. Teise prooviloenduse tunnused 'amet' ja 'töökoha asukoht' kontrolliti 31. juulil 2019. Statistikaamet korraldas 30. detsembrist 2020 31. jaanuarini 2021 rahvaloenduse peaproovi kaheosalise testküsitlusega: elektroonilise loenduse ja küsitlusloendusega.

Loendusel kasutati 24 registri andmeid. Loendus hõlmas 1 315 944 isikut, kellest tavaleibkondadesse määrati 1 254 705 inimest ja asutusleibkondadesse 12 320 inimest. Loendusel tuvastati omavalitsusüksuse täpsusega elukohaga inimeste osatähtsus, mis on suurim Valga maakonnas ja väikseim Hiiu maakonnas. Loendusel hinnati puuduvate väärtuste osatähtsust, suurim probleem oli registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus.^[6]

Loendusel kasutati üldkogumite ja loendustunnuste moodustamiseks 25 registrit. Prooviloenduse üldkogumiks oli 1 324 820 elanikku, 540 491 tavaleibkonda (345 966 perekonda) ja 723 483 eluruumi (neist 543 417 asustatud). Suurim probleem loendustulemustes oli eluruumide määratlemine ehitusaja järgi.^[7] https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__kodakondsus/RL21421/table/tableViewLayout2

Küsitluse vastamismäär oli 87% ja loendusel osales üle 1600 vastaja. Veebi teel vastati testküsitlusele veidi vähem kui pooltelt valimisse kuulunud aadressidelt. Küsitlejad loendasid ülejäänud valimisse sattunud isikud, 205 tühja eluruumi ja 81 eluruumi, mille elanikega ei õnnestunud kontakti saada. 18 juhul keelduti küsitlusele vastamast.^[8]

Eestis elas 31. detsembri 2021 seisuga alaliselt 1 331 824 inimest, kellest 47,6 protsenti moodustasid mehed ja 52,4 protsenti naised. Eesti elanike keskmine vanus oli 42,2 eluaastat. Tööealise elanikkonna hulk oli vähenenud 2,7 protsenti. 61,2 protsenti elanikest elas linnades.

Rahvastiku koosseisus moodustasid eestlased 69,4 protsenti (919 711), venelased 23,7 protsenti (315 252), ukrainlased 2,1 protsenti (27 828), valgevenelased 0,87 protsenti (11 606), soomlased 0,64 protsenti (8543), lätlased 0,29 protsenti (3827), sakslased 0,2 protsenti (2701) ja leedulased 0,16 protsenti (2097). Erinevaid rahvusi elas Eestis kokku 211.

Eesti kodanikud moodustasid 84,7% alalistest elanikest (1 128 433 inimest). Venemaa kodanikke oli 81 695 (6,13%) ja kodakondsuseta elanikke 66 592 (5,0%).^[9]

Vaid registripõhine rahvaloendus ei kajastaks registriväliseid tunnuseid, näiteks eluruumide tehnilisi tunnuseid ^[10], religioosset kuuluvust, migratsiooni, tervist ja iseõpitud võõrkeeli.

36 teadlast (Jüri Allik, Raul Eamets, Allan Puur, Luule Sakkeus, jt) esitasid 3. detsembril 2019 valitsusele märgukirja, milles soovisid kombineeritud rahvaloenduse korraldamist ja toonitasid registripõhise rahvaloenduse korraldamise puuduseid. ^[11] Teadlaste hinnangul pole rahvaloendus piisavalt täpne ja usaldusväärne. Inimese elukoha teave registrites on ebatäpne, mitmed olulised loendustunnused prognoositakse matemaatiliste mudelite, mitte vaatluse abil, valimiuuring läheb vastuollu loenduse aluspõhimõttega ehk teabe kogumisega ühiskonna kõigi liikmete kohta, sest valimiuuringutega kaasneb alati esindusviga, kuna valimisse sattunute omadused ei peegelda kogu rahvastikku täpselt.

• Rahvaloenduse ametlik koduleht.
• 2021. aasta rahvaloenduse tutvustus. Eesti Statistikaamet.
• Rahvaloendusega seotud artiklid ERR portaalis