Auckland
Auckland (maoori keeles Tāmaki Makaurau) on suurlinn Uus-Meremaa Põhjasaarel. Auckland asub Aucklandi piirkonnas, mis hõlmab lisaks linnale ja seda ümbritsevale veel Hauraki lahe saari. See on Uus-Meremaa suurim ja Okeaania suuruselt viies linn. Euroopa päritolu inimesed moodustavad endiselt enamiku linna elanikkonnast, kuid alates 20. sajandi lõpust on linna elama tulnud palju mujalt pärit inimesi ning 2018. aastal moodustasid 31% linna elanikkonnast asiaadid. Aucklandi elanikkonnast 39 % on sündinud välismaal ja linn on koduks ka maailma suurimale polüneeslaste kogukonnale.
| Auckland | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
 | |||||
Pindala: 559 km²  | |||||
|
Elanikke: 1 467 800 (30.06.2018)[1] | |||||
| Koordinaadid: 36° 51′ S, 174° 46′ E | |||||
  | |||||
Maoorid asustasid maakitsuse 1350. aasta paiku. Sel ajal oli sealkandis viljakas maa. Enne eurooplaste saabumist olid maoorid rajanud piirkonda mitu kindlustatud küla, kus elas umbes 20 000 inimest. Pärast Briti koloonia loomist Uus-Meremaale valis William Hobson koloonia pealinnaks Aucklandi. 1865. aastal viidi pealinn Aucklandist Wellingtoni, kuid linn jätkas kasvamist. See on kogu oma ajaloo jooksul olnud riigi suurim linn. Tänapäeval on Aucklandi äripiirkond Uus-Meremaa peamine majandussõlm.
1883. aastal asutatud Aucklandi Ülikool on Uus-Meremaa suurim ülikool. Linna teenindab Aucklandi lennujaam, mis teenindab kuus umbes 2 miljonit rahvusvahelist reisijat. Vaatamata sellele, et Auckland on üks maailma kalleimaid linnu, on see üks elamisväärsemaid linnu maailmas, olles 2023. aasta Merceri elamiskvaliteedi uuringus kolmandal kohal ja The Economisti The Global Liveability Rankingu 2021. aasta edetabelis esimesel kohal.[2][3]
Geograafia
muudaAuckland asub maakitsusel, mis jääb edelas Manukau lahe ja kirdes Hauraki lahe vahele[4]. Maakitsuse kitsaim koht on vähem kui 2 km lai.
Aucklandi linnastus on mitu enam kui 100 000 elanikuga linna: Waitakere (Aucklandist loodes), North Shore (põhjas) ja Manukau (kagus).[4]
Auckland on Aucklandi piirkonna keskus. See piirkond on märksa suurem Aucklandi linnastust.[4]
Kliima
muudaPõhjasaarel, sh Aucklandis on lähistroopiline kliima[5].
Kõrgeim registreeritud õhutemperatuur on +34,4 °C, madalaim –0,6 °C. Lumesadu on väga haruldane. Seda on esinenud 27. juulil 1939 ja 15. augustil 2011, kuid lumikatet pole eales täheldatud.
Sademeid esineb keskmiselt 137 päeval aastas. Tugevaid vihmahooge võib esineda igal aastaajal. Sademeterohkeimad kuud on juuli (146 mm) ja juuni (139 mm). Kõige kuivemad kuud on veebruar (65 mm) ja jaanuar (75 mm).
Päikesepaistet on enim jaanuaris (229 tundi) ja detsembris (197 tundi), kõige vähem aga juunis (110 tundi) ja juulis (128 tundi). Auckland on Uus-Meremaa päikselisemaid kohti, päikesepaiste keskmine kestus on seal 2007 tundi aastas.
Auckland kannatab vahel õhusaaste all. See tekib süsihappegaasi emissiooni tagajärjel. Meretuul puhub saaste enamasti küll kiiresti laiali, kuid vaikseil talvepäevil esineb vahel täielik tuulevaikus, millega võib linnas tekkida sudu.
Ajalugu
muuda
Eurooplased saabusid esialgu nüüdsesse Northlandi piirkonda, tuues kaasa tulirelvad, millega maoorid korraldasid laastavad hõimudevahelised sõjad. Sõjategevuse tulemusena oli Aucklandi linna asutamise ajaks jäänud sinnakanti üsna vähe maoore. Siinjuures pole põhjust arvata, et need sõjad oli valgete kolonisaatorite korraldatud.
27. jaanuaril 1832 ostis Sydneyst pärit Joseph Brooks Weller tänapäeva Aucklandi ja North Shore'i maa-ala ühe suure tünnitäie püssirohu eest. 6. veebruaril 1840 sõlmiti Waitangi rahu, millega Uus-Meremaa läks Suurbritannia koosseisu. Loodi Uus-Meremaa kuberneri ametikoht. Esimeseks kuberneriks sai William Hobson, kes valis maakitsuse pealinna asupaigaks ja nimetas sinna rajatud asula 1. Aucklandi hertsogi George Edeni järgi. Eden oli sel ajal India asekuningas ning saanud oma tiitli Inglismaal Durhami krahvkonnas asuva West Aucklandi küla järgi. 1841 kuulutati Auckland Uus-Meremaa pealinnaks. 1842 viidi pealinn Northlandi põhjakaldal olevast Russellist sinna ka tegelikult üle. Aucklandi eelis oli, et ta asus Põhjasaare keskosale lähemal ning oli meritsi kahelt poolt hästi ligipääsetav.
Kuid juba 1840 märgiti, et Uus-Meremaa pealinnaks oleks kohasem Wellington, mis asus Põhjasaare lõunaotsas Lõunasaarele lähemal, sobides veelgi paremini mõlema saare valitsemiseks. Lõunasaar jäi Aucklandist liiga kaugele. Esialgu ei saanud pealinna sinna viia, sest nii-öelda tsiviliseeritud ehk eurooplastega asustatud ala oli Uus-Meremaal veel väike. Alles 1865. aastal oli Põhjasaare lõunaosas ja Lõunasaarel eurooplaste asundusi nii palju, et pealinn viidi Wellingtoni. Auckland jäi provintsikeskuseks kuni provintside kaotamiseni Uus-Meremaal 1876.
Rahvastik
muuda
2010. aastal elas linnas 1 354 900 inimest. 31% Uus-Meremaa elanikest elab Aucklandis.[6]
2006. aasta rahvaloenduse andmeil oli 37,0% Aucklandi elanikest sündinud välismaal.[7]
Aucklandis on ka maailma suurim polüneeslaste kogukond.[8]
Haridus
muudaSt Peter's College on üks suuremaid katoliiklike koole Uus-Meremaal.
1868. aastal asutatud Auckland Grammar Schoolis õppis 2008. aastal 2483 õpilast, see on üks Uus-Meremaa suuremaid koole.
Majandus
muuda2003. aastal oli Aucklandi sisemajanduse kogutoodang 47,6 miljardit USA dollarit.[9]
2006. aastal oli Aucklandi keskmine sissetulek ühe inimese kohta 26 850 Uus-Meremaa dollarit.[10]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ http://nzdotstat.stats.govt.nz/wbos/Index.aspx?DataSetCode=TABLECODE7981
- ↑ "Top 10 cities for quality of living 2023". Mercer. Vaadatud 16. oktoobril 2024.
- ↑ "The Global Liveability Index 2021". The Economist. Vaadatud 16. oktoobril 2024.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Suur maailma atlas, lk 154
- ↑ Suur maailma atlas, lk 17
- ↑ stats.govt.nz vaadatud 24.05.11
- ↑ http://www.stats.govt.nz/Census/2006CensusHomePage/QuickStats/AboutAPlace/SnapShot.aspx?tab=Culturaldiversity&id=1000002[alaline kõdulink]
- ↑ roughguides.com vaadatud 24.05.11
- ↑ stats.govt.nz vaadatud 24.05.11
- ↑ emigratenz.org vaadatud 24.05.11
Välislingid
muuda| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Auckland |
