Arutelu:Teadusfilosoofia
Viimase kommentaari postitas Fatio de Duillier 7 aasta eest.
Olen kohanud, et kirjutatakse ka "Occami habemenuga". Miks Ockham õigem on? Siim 19:52, 11 Dec 2004 (UTC)
- Habemenoa omaniku Occami Williami sünnikohaks pakutakse Ockhami asulat kas siis Surrey või Yorkshire krahvkonnas. Ma olen näinud kasutatavat mõlemat nimekuju (ja selle järgi varieerub ka habemenoa nimi), eks see maitse asi rohkem ole... Priitp 21:12, 11 Dec 2004 (UTC)
- Nimest on mitmeid variante (mis tuleks ka tegelikult kõik artiklis yles lugeda), tuleb lihtsalt yks välja valida. Occam on justkui ladina- ja Ockham inglise(või anglosaksi)pärasem, eelistus on mõnel määral maitse asi. --Oop 23:48, 11 Dec 2004 (UTC)
- Mõlemad on õiged. Kasutaksin artikli pealkirjana ENE 1. väljaande ja Oxfordi filosoofia leksikoni eeskujul nimekuju "Ockham", mis on rahvuslik nimekuju. Andres 06:05, 12 Dec 2004 (UTC)
Mis vahe on teaduse ajalool ja teaduslool? Kui ei ole, miks on ette nähtud mõlemad artiklid ja kumb pealkiri jääb? --Fatio de Duillier (arutelu) 29. mai 2015, kell 20:30 (EEST)
- Teaduslugu on teadus teadusest, teadusajalugu uurib teaduse ajalugu. Andres (arutelu) 29. mai 2015, kell 20:33 (EEST)
- Link Teaduse ajalugu on vist mõeldud artikli jaoks, kus oleks pikem jutt teaduse ajaloost. Lühem jutt peaks olema artiklis Teadus. Andres (arutelu) 29. mai 2015, kell 20:36 (EEST)
- Ma küll ei ütleks, et seda eristust eesti keeles läbivalt kasutatakse. Tihti mõistetakse teadusloo all ikkagi just teadusajalugu.
- Seda küll, aga mõisteid tuleb lahus hoida ikka. Kummagi kohta on tarvis eraldi artiklit, ja minu meelest nad võiksid olla just niisuguste pealkirjade all. Artikli Teaduslugu päises võiks siis olla täpsustusmärkus, mis aitab neid, kes otsivad teavet teadusajaloo kohta. (Ja artikli Teadusajalugu alguses võiks siis mainida, et seda nimetatakse ka teaduslooks, aga tol sõnal on ka teine tähendus.) Ka siselinke tuleb siis nii panna, et need viiksid õigesse kohta. Andres (arutelu) 4. juuni 2015, kell 00:08 (EEST)
- Oskad sa viidata mõnele allikale, kus need mõisted eesti keeles sedaviisi määratletud on? Praegu ei jää küll muljet, et sedasorti eristus oleks valdav. Nii määratleti see küll ENEs, mida paistab järgivat ka EKSS, aga kas see vahetegemine reaalselt teatmikest kaugemale jõudis? Näiteks "Teadusloo ja nüüdisaja" nimest loeksin mina välja pigem ajaloo ja tänapäeva vastanduse (kus "teaduslugu"=teaduse ajalugu), sest nõukogude ideoloogias olnuks imelik vastandada teaduseuurimist ja nüüdisaega, sel juhul olnuks loomulikum "Nüüdisaegne/nüüdisaja teaduslugu". --Fatio de Duillier (arutelu) 16. mai 2017, kell 01:13 (EEST)
- See, et ENEs nii on, on ju otsene tõend. Artikli autor (Lembit Valt?) oleks vaevalt esitanud terminid teistmoodi, kui need käibel on.
- Oli ka "Matemaatika ja kaasaeg", kus pole kindlasti mingit vastandamist. Ja selles kogumikus ei olnud jutt ainult teadusajaloost, vähemalt viimastes kogumikes mitte.
- Kaudse tõendina veel "Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus". Kui teadusloo all mõistetaks ühemõtteliselt sama mis teadusajaloo all, võiks ju toda teist sõna kasutada.
- Arvan, et pigem on asi selles, et teadusloo ehk teaduseteaduse mõistet kasutatakse üldse vähe, sest selle järele pole kuigi suurt vajadust (selle harud ei moodusta tervikut ning sellepärast määratletakse uurimisvaldkondi tavaliselt kitsamalt). 17. mai 2017, kell 15:51 (EEST)Andres (arutelu)
- Oskad sa viidata mõnele allikale, kus need mõisted eesti keeles sedaviisi määratletud on? Praegu ei jää küll muljet, et sedasorti eristus oleks valdav. Nii määratleti see küll ENEs, mida paistab järgivat ka EKSS, aga kas see vahetegemine reaalselt teatmikest kaugemale jõudis? Näiteks "Teadusloo ja nüüdisaja" nimest loeksin mina välja pigem ajaloo ja tänapäeva vastanduse (kus "teaduslugu"=teaduse ajalugu), sest nõukogude ideoloogias olnuks imelik vastandada teaduseuurimist ja nüüdisaega, sel juhul olnuks loomulikum "Nüüdisaegne/nüüdisaja teaduslugu". --Fatio de Duillier (arutelu) 16. mai 2017, kell 01:13 (EEST)