Angioloogia ehk sooneõpetus (kreekakeelsetest sõnadest ἀγγεῖον, angeīon, 'soon' ja -λογία, -logia) on anatoomia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib suletud tsirkulatsioonisüsteemidega loomade (sh inimese) vere- ja lümfiringe, veresoonte ja lümfiteede arengut (angiogeneesi, angiopoeesi ja lümfogeneesi), paiknemist, funktsioone, morfoloogiat, struktuuri ja patoloogiat.[1][2][3][4][5][6]

Teadusdistsipliinide süstemaatika

muuda

Eri riikide teadus- ja meditsiinisüsteemides on angioloogial erinevad klassifikatsioonid ja uurimisvaldkonnad, diagnostilised meetodid, teooriad ja teraapilised meetmed ning meditsiinilised terminid.

Anatoomia

muuda

Angioloogia loetakse anatoomia teadusharu allharusse ehk süstemaatilise anatoomia juurde kuuluvaks.[2]

Angioloogia jagatakse uuritavate organismide alusel omakorda:

Angioloogia ja meditsiin

muuda

Eesti

muuda

Sotsiaalministri määruses "Eriarstiabi erialade loetelu" on toodud eriarstid, kellel vastava õppe läbinuna on teoreetiliselt ja ka praktiliselt võimekus angioloogia valdkonna uurimiseks ja rakendamiseks (eri mahtudes, piirides ja võimalustes): dermatoveneroloogia, hematoloogia, kardioloogia, kardiovaskulaarkirurgia, onkoloogia, patoloogia, pulmonoloogia jne.[7]

Angioloogia ja meditsiini terminoloogia

muuda
  Pikemalt artiklis Vereringeelundite haigused

Meditsiinis kasutatakse sõnatüvesid angio- ja vaso- laiemas tähenduses, südame-veresoonkonnaga seotult (tüvi kardio- tähendab südamega seontut), nagu:[8]angioblastoom, angiodüsplaasia, angiofibroom, angiograafia, angiokardiograafia, angiokeratoom, angiolipoom, angiomatoos, angiomüolipoom, angiomüoneuroom, angioneuraas, angioom, angiopaatia, angiosarkoom, angiospasm, angiopoiees jms.

Lümfaatiline

muuda
  Pikemalt artiklis Lümfisüsteem

Meditsiinis kasutatakse sõnatüvesid lümf- ja lümfaatiline laiemas tähenduses, seoses lümfisüsteemi, -teede ja -sõlmedega, näiteks:[8] lümfadenoos, lümfadenopaatiasündroom, lümfangiektaasia, lümfangiit, lümfangiograafia, lümfikapillaar, lümfisoon, lümfogranulomatoos, lümfotsütopoees, lümfosarkoom, lümfödeem jms.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Meditsiinisõnastik, lk 43, 2004
  2. 2,0 2,1 Srebnik, lk 85, 2002
  3. Gray, 1918
  4. Tawara 1906
  5. Blaine, Sec XII Angiology,1802
  6. Ernits, Nahkur 2013:273
  7. Eriarstiabi erialade loetelu
  8. 8,0 8,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. mai 2013. Vaadatud 24. mail 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

muuda

Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 24.05.2013)

Välislingid

muuda