Amurdagi keel
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2019) |
Amurdagi keel on põlisaustraalia keel, mida räägiti Põhja-Austraalias. Amurdagi keelt on mitu aastakümmet salvestanud Austraalia lingvistid, nagu Nick Evans, Robert Handelsmann ja teised. Neid aitas amurdagi keelt emakeelena rääkinud Charlie Mungulda, kes võis olla viimane amurdagi emakeelena valdav inimene.[3] [4] Ta suri enne 2016. aasta rahvaloendust.[1]
| amurdagi keel (Amurdag) | |
|---|---|
| Piirkonnad | Oenpellil, Põhjaterritooriumil |
| Kokku kõnelejaid | 0 [1][2] |
| Keelesugulus |
austraalia keeled ivaidja keeled amaragi keeled amurdagi keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | amg |
.png) Amurdag on märgistatud beeži värviga. Wurrugu on märgistatud rohelisega. Ülejäänud ivaidja keeled lillaga. Lähedal asuval hallil saarel räägitakse marrgu keelt, mida peeti ivaidja keelte hulka kuuluvaks. | |
Fonoloogia
muudaKonsonandid
muuda| Piirihäälikud | Kõvasuulaehäälikud | Tipmised häälikud | |||
|---|---|---|---|---|---|
| Bilabiaal | Velaar | Palataal | Alveolaar | Retrofleksne | |
| Sulghäälik | p | k | c | t | ʈ |
| Nasaal ehk ninahäälik | m | ŋ | ɲ | n | ɳ |
| Poolvokaal | w | ɣ | j | ɻ | |
| Värihäälik | r | ||||
| Ühekordne värihäälik | ɽ | ||||
| Külghäälik | (ʎ) | l | ɭ | ||
| Laksuga külghäälik | ɺ | ɺ˞ | |||
Vokaalid
muudaAmurdagi keeles on kasutusel kolme täishääliku (/a/, /i/, /u/) süsteem.
Arvsõnad
muudaAmurdagi keeles on ainult esimese kahe numbri jaoks eraldi nimetus, ülejäänud arvud saadakse nende kahe sõna kombineerimisel.[5]
| 1 | yabardan |
| 2 | iluburduk |
| 3 | alaburduk |
| 4 | iluburduk iluburduk |
| 5 | yabardan abara |
| 6 | yabardan abara ny yabardan |
| 7 | yabardan abara ny iluburduk |
Keelenäiteid
muuda- Arr- dakan-bu -wurduk.
- Meie kaks (ekskl) nägime/oleme näinud/näeme teda.
- Yuban- ja- laj -anu.
- Ta toob selle mulle.[6]
Huvitavat amurdagi keele kohta
muudaAmurdagi keeles puudub selge eristus grammatilises ajas. Samuti puudub amurdagi keeles sooline markeering. Enamasti eesliited ei alga konsonandiga, näiteks ujali. Samas ivaidja keeles on sama sõna kujali - tuli [6] Muusika ja laulud on kultuuriliselt väga tähtsal kohal, sest nende edasi andmisel tuleb järgida väga spetsiifilist hierarhiat, kuidas ja kellele neid keegi võib ette kanda.[7] Samuti on tähtsad uskumused ja folkloor.[8]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2018. Vaadatud 26. mail 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Amurdag Ethnologue
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2013. Vaadatud 24. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.maavald.ee/koda.html?id=1866&op=lugu
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2014. Vaadatud 24. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 6,0 6,1 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 24. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.theaustralian.com.au/arts/the-songs-remain-unbroken/story-e6frg8n6-1225777194649
- ↑ http://www.swarthmore.edu/SocSci/langhotspots/expeditions.html