Aleksei Nikolajevitš

Aleksei Nikolajevitš (30. juuli / 12. august 1904 – 17. juuli 1918) oli Venemaa viimase keisri Nikolai II poeg ja troonipärija. Ta tapeti bolševike poolt koos perekonnaga Jekaterinburgis.

Aleksei põdes hemofiiliat ehk vere hüübimatust. Seetõttu oli iga verejooks talle eluohtlik ning ta oli tihti haige. Tema olukorda suutis mõistatuslikul viisil parandada vaid Grigori Rasputin, kes suuresti just tänu sellele saavutas olulise mõjukuse Vene poliitikas.

On väidetud, et Aleksei Nikolajevitš pääses bolševike korraldatud tsaaripere hukkamisest eluga. Nimelt uskus venelane Fjodor Semjonov elu lõpuni, et tema on Aleksei. Nõukogude Liidu ajal paigutati Fjodor Semjonov vaimuhaiglasse.

1998. aastal kanoniseeris vene õigeusu kirik Aleksei ja tema perekonna.

Aastatel 1913–1917 oli tema järgi nimetatud Väike-Taimõri saar Laptevite meres. Türi kihelkonna Kirna vald oli aastail 1916–1917 tema järgi nimetatuna Aleksei vald^[1].