Harju kreis

Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 2 linna, 12 kirikukihelkonda^[2].

Lääne-Harjumaa (14358 1/3 ruutversta):

• 1 linn (Paldiski)
• 4 kirikukihelkonda
  • Harju-Madise kihelkond,
  • Keila kihelkond,
  • Nissi kihelkond,
  • Risti kihelkond.

Lõuna-Harjumaa (2068 2/3 ruutversta):

• 4 kirikukihelkonda
  • Hageri kihelkond,
  • Juuru kihelkond,
  • Kose kihelkond,
  • Rapla kihelkond.

Ida-Harjumaa (1462 2/3 ruutversta):

• kubermangulinn Tallinn,
• Tallinna linnasaras ehk patrimoniaalpiirkond,
  • Catherinenthal, 2 versta kaugusel linnast,
  • Brigitten, 6 versta kaugusel linnast,
  • Fischmeister,
  • Tischer
  • Ziegelskoppel, 1 versta kaugusel linnast,
  • Suur- ja Väike-Paljassaare^[3].
• 4 kirikukihelkonda
  • Harju-Jaani kihelkond,
  • Jõelähtme kihelkond,
  • Jüri kihelkond
  • Kuusalu kihelkond ja
• Soome lahe saared (19)
  • Naissaare (Nargen), Aegna, (Pundia), Kräsuli (Grassholm), Kumbli (Kumpla), Pakri saared, Prangli saared jne.

Eestimaa kubermangu seisusliku omavalitsusorganina tegutses Eestimaa rüütelkonna Eestimaa Maapäev, millel osalesid kõik täiskasvanud Eestimaa rüütel- ja maiskonna liikmed. Maapäeval valiti ka 12st eluajaks ametisse valitud maanõunikku, kellest koosnev Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ajas Eestimaa omavalitsuse jooksvaid asju. Tähtsamate asjade otsustamiseks nii maapäevade istungite ajal kui ka vaheaegadel kutsuti kokku Rüütelkonna Komitee (Ritterschaftsausschuss), kuhu kuulusid: rüütelkonna peamees, maanõunikud (12) ja 12 kreisisaadikut (4 maakonnast sh Harju kreisi kreisisaadikud), kes valiti maakondade (kreiside) Kreisipäevadel. Rüütelkonna Komitee otsuseid pidi kinnitama Eestimaa Maapäev. 1890. aastal olid Harju kreisisaadikuteks valitud: Gotthard von Wrangell (1838–1905), Otto von Lilienfeld (1840–1910), Wilhelm Reinhold Otto von Straelborn (1848−1912). 1902. aastal Vihterpalu parun Alfred von Rosen, Riisipere parun Carlotto von Stackelberg ja Järvakandi parun Oskar von Huene^[4].

1888. aastal moodustati kõikides Eestimaa ja Liivimaa kubermangu alade maakonna- ning kubermangulinnades politseivalitsused. Kreisi ehk maakonna politseivalitsuse peamised ülesanded olid avaliku korra ja julgeoleku tagamine maakonnas; eeluurimise läbiviimine kriminaalasjades; järelevalve teede ning sildade korrashoiu üle; mõisapolitsei ametisse kinnitamine^[5]. Maakonna politseiülemad allusid Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangule. Maakonna politseivalitsust juhtis kreisi politseiülem ehk maakonnaülem, kes oli kõrgeim Venemaa Keisririigi riigivõimu esindaja kohapeal.

  Pikemalt artiklis Tallinna maakonna politseivalitsus

Eestimaa kubermangu valitsusasutuse Eestimaa kubermanguvalitsuse haldusaparaat asus ja tegutses kubermangulinnas Tallinnas ja kubermangu maakondades asusid Tallinnas asunud kubermanguvalitsuse valdkonnajuhtide esindajad: talurahvaasjade komissarile alluvad kreisikomissarid, kubermangu Väeteenistuskomisjoni jaoskonnad jne.

• Ida-Harjumaa adrakohtunik (saksa keeles Ost-Harrischer Hakenrichter) – tegutses Harju-Jaani, Jõelähtme, Jüri ja Kuusalu kihelkonnas
• Lõuna-Harjumaa adrakohtunik Süd-Harrischer Hakenrichter – tegutses Hageri, Juuru, Kose ja Rapla kihelkonnas
• Lääne-Harjumaa adrakohtunik West-Harrischer Hakenrichter – tegutses Harju-Madise, Keila, Nissi ja Risti kihelkonnas

1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga tegutsesid: Tallinna kreisis Tallinna ülemtalurahvakohus ja Rapla ülemtalurahvakohus.

Kreisi territooriumil asusid 1628. aastal moodustatud Ida-Harju ja 1627. aastal moodustatud Lääne-Harju praostkonna kirikukihelkonnad: Hageri kihelkond (Haggers), Harju-Jaani kihelkond (Saientcken), Harju-Madise kihelkond (Lodendrode), Jüri kihelkond (Jürgens), Jõelähtme kihelkond (Jegelecht), Juuru kihelkond (Jörden hiljem Juriz), Keila kihelkond (Kegel), Kose kihelkond (Kosch), Kuusalu kihelkond (Kusal), Nissi kihelkond (Nysso), Rapla kihelkond (Rappel), Risti kihelkond, ka Harju-Risti kihelkond (Sankt Crukt, hiljem Kreuz).

20. sajandi alguses olid Harjumaa kirikukihelkonnad Tallinna kreisis jaotatud:

• kubermangulinna Tallinna linna kirikukihelkonnad: Toompea kirikukhk, Oleviste kirikukhk, Nigula kirikukhk, Jaani kirikukhk, Toom-Kaarli kirikukhk, Püha Vaimu kirikukhk, Rootsi-Mihkli kirikukhk, Diakonisside Asutise ja Pauluse khk.
• Lääne-Harjumaa praostkonna kirikukihelkonnad: Rapla kihelkond, Hageri kihelkond, Nissi kihelkond, Madise kihelkond, Risti kihelkond, Paldiski linna khk, Keila kihelkond;
• Ida-Harju praostkonna kirikukihelkonnad: Kuusalu kihelkond, Jüri kihelkond, Jõelähtme kihelkond, Jaani kihelkond, Kose kihelkond, Juuru kihelkond^[6].

Reveli kreisis asusid Vene õigeusu kiriku koolid Paldiskis ja Leesil.

• Tallinna kreis

• Land-Rolle des Hertzogthums Ehstland nach der Revision von 1765. Oder Verzeichniss zu dem Hertzogthume Ehstland gehörigen Güter, deren Grösse nebst den Namen der Familien welche dieselben im Besitze haben. Revall 1766, seite 1-13, District Harrien
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 415–460.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 95–117.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 99–.